Postitus
26.-29. maini toimus Leedus, Klaipedas ja selle lähistel juuniorde velotuur, kus meie poistest võtsid osa Aksel Nõmmela, Krister Raudsepp, Kristjan Kelk ja Georgi Nartov. Esimese päeva õhtul oli kavas 3km proloog, kus sai kirja kiireima aja Eesti poiss Mihkel Räim, Nõmmela oli neljas kaotusega 3 sek, Raudsepp 29.-30. kaotusega 12 sek., Kelk 75. ja Nartov 83. Minu (Andrè) õnnetus algas, kui olin söönud leedukate poolt pakutud lõunasööki (õnneks ainult minul, edaspidi oli kõik ok), sellel ajal, kui oleksin pidanud rattaid enne starti üle vaatama, pidin mina kahjuks istuma seal kus ka kuningas üksi ja jala käib, hiljem stardipaigas pidin ka kohaliku loodust „nautima“, ega seda ei mainikski aga järgmisel õhtul enne meeskonnasõitu, rattaid ülevaadates selgus, et Akslil ei läinud sisse juunioride raskeim käik, 14 raud (mis sellel laugel rajal kindlasti vajalik) ja Kristjanil käisid tagapidurid vastu ketast, kuigi mainisin poistele, et vaadake ise ka üle aga eks nad enne starti ärevil ja nii see esimene start läks.
Teisel päeval sõideti 107 km pikkune grupisõit. Nõmmela oli 8-st mäefinišist 5-el teine ja peale etappi kaotas mäekuninga arvestuses liidrile 4 punktiga. Etapi võitis taaskord Mihkel Räim, Nõmmela jälle 4., Raudsepp sama ajaga 24. Kelku ja Nartovit tabas ebaõnn – kummi purunemine. Nartov oli sunnitud katkestama. Kelk püüti linnaringidel napilt enne finišit ringiga kinni. Kristjan saanuks gruppi tagasi aga kummi purunemine oli kahjuks sõidu kõige ebasobivamal hetkel, just enne linnaringidele minekut ja seal venis sõitjate rivi ja tehnitskade karavan päris pikaks, see talle sellel päeval kahjuks saatuslikuks saigi, tegi 50 km eraldistarti (arvatavasti elu pikima) ja võitles välja tuuril jätkamise. Kristjan on kindlasti teinud arengus sammu edasi. Aksel oli peale sõitu enda peale pahane ja ütles, et oli valinud vale possa võitlemaks kõrgemate kohtade eest.
Kolmanda päeva hommikul enne 21,5 km meeskonnasõitu, kui olime tulnud söömast saime väga ebameeldiva uudise, varastatud olid Viikingi neli temporatast ja üks maantekas, lisaks veel Soome koondise kolm maantekat. Korraks tundus, et nad loobuvad aga siiski leidsid nad jõudu jätkata. Et soomlased saaks jätkata, otsustasime neile anda oma varuratta (leedukad andsid kaks).
Meeskonnasõit kujunes meie jaoks paarissõiduks, kuna Kristjan oli eelmise päeva „eraldist“ liialt väsinud. Nõmmela ja Raudsepa vedades jõuti koos Kristjaniga finišisse 12-ndatena, kaotusega võitja-meeskonnale 2min 26sek. Meie taktika oli jääda ajalimiiti ja hoida jalga õhtuseks etapiks.
Samal õhtul toimus 86 km grupisõit lagedatel tuulistel teedel, väga tehnilise lõpuga, mille finiš oli Klaipeda velotrekil (samasugune nagu Pirita trekk, ainult noorem). Sõit oli kohe stardist väga aktiivne – juba esimesel kilomeetril põgenesid grupist koos nelja kaaslasega Aksel Nõmmela ja Mihkel Räim. 20. km-l püüti nad Ukraina ja Poola meeskondade vedamisel kinni, kuid tänu nende tiimide kõvale tempole oli neil sabas vaid käputäis mehi, nii et võib öelda, et ka see punt oli peagrupilt eest ära, kuigi kõik kõvemad sõidumehed olid esimeses pundis. Nõmmela, püüdes võita mägedekuninga tiitlit, võitis Raudsepa lahtivedamisel mõlemad etapil olnud mäefinišid ja kuigi mägedearvestuse liider oli neis mõlemas finišis kolmas ning Nõmmelal oli temaga siis sama arv mäefinišite punkte, võitis poolakas arvestuse (hiljem ka tuuri üldvõidu) rohkemate mäefinišite võitude arvuga. Etapi lõpus vedas Raudsepp Nõmmela finišieel heale positsioonile ja tänu õigel hetkel ajastatud rünnakule võitis Nõmmela etapi. Nii saimegi etapi võidu, mille olime püstitanud enda põhieesmärgiks sellel tuuril.
Viimasel päeval toimus Klaipeda kesklinnas 65km kriteerium, kus suuresti tänu Nõmmela lahtivedamistele kahes vahefinišis võitis Räim mitu vahefinišit ning ühtlasi ka aktiivseima ratturi arvestuse. Sõidu lõpupoole pääses pundist 6-meheline punt, kus oli ainsa eestlasena sees Timmo Jeret. See punt püsis lõpuni ees. Jeret üritas enne finišit sellest grupist põgeneda ja ründas, kuid püüti finišisirgel kinni ning lõpetas etapi viiendana. Räim ja Nõmmela lõpetasid peagrupi esimestena – vastavalt 7. ja 8.
Järelsõnana sellele tuurile: võin öelda, et kui tegin ülesandmise, siis mõtlesin ka üldvõidu peale aga kahjuks oli Oskar Nisu vigastatud, Karl Juudasel tähtsad eksamid ja sinna meie lootused tuuri võidule kadusid – meeskonnasõit pani kõik paika. Samas said Aksel, Krister ja Kristjan tugeva võistluse ja kindlasti ka kogemusi juurde. Kahju, et Georgi oli sunnitud võistluse katkestama. Kuigi CFC ei olnud väljas täismeeskonnaga, arvan, et saime hästi hakkama.