Postitus
28.01.2010
Seitsmendat hooaega alustava Eesti ainsa jalgratta profimeeskonna Kalev Chocolate Teami söögilaualt ja püksitaskutest peasponsori toodangut ei leia, kirjutas Postimees.
Kalev Chocolate Teami mänedžer Jüri Savitski, meeskond oli komplekteeritud juba eelmisel aastal, kuid rahvusvaheline alaliit (UCI) registreeris tiimi alles teisipäeval. Millest oli viivitus tingitud?
UCI nõudis uusi garantiisid. Näiteks pidime ratturitele tegema kolmanda isiku kindlustuse, mille kohaselt kokkupõrkel autoga kahju korvatakse. Eestis sellist kindlustust ei pakuta ja pidime otsima lahendust Itaalias. Senisest põhjalikumalt kontrolliti meeskonna rahalist kindlustatust.
Millised on peamised nõuded, mida UCI Continentali meeskondadelt nõuab?
Peab olema pangagarantii 20 000 eurole (üle 300 000 krooni) või 20 protsendile meeskonna palgafondist. Raha tuleb panna hooaja lõpuni panka deposiiti. Lisaks tuleb UCI-le tagada vähemalt 300 000-eurone (4,7 miljonit krooni) eelarve.
Kui suure summaga Kalev Chocolate Team tänavu arvestada saab?
Eelarve vastab UCI nõuetele ning sinna sisse kuuluvad ka rattad, riided ja saatemasinad.
Milliste nippidega olete suutnud hoida Oliver Kruudale kuuluvat ettevõtet seitsmendat aastat meeskonna nimisponsorina?
Oleme Kalevile heaks reklaamiväljundiks. Rattasport on Euroopas spordiala number kaks. Kalev Chocolate Teamis on sõitnud Itaalia, Poola, Läti ja Eesti meistrid. Vaid mõned meeskonnad saavad sellise näitajaga eputada. Rattaspordis on vähese rahaga võimalik saada suurt tähelepanu, mis tähendab head kasutegurit. Tean, et Itaalia magusatootjad on käinud Kalevis koostöö huvides maad kuulamas.
Kas keeruline majanduslik olukord on kaasa toonud muutusi võistluskalendris?
Kuna Prantsusmaal jäid paar veebruari kavandatud võidusõitu rahapuudusel ära, alustame hooaega märtsis. Korraldajatel on tagasihoidlikumad eelarved ja seetõttu tegelevad meeskondade võistlustele kutsumisega mänedžerid, kes maksavad kompensatsiooni nii vähe kui võimalik.
Olete värvanud leegionärideks kolm noort itaallast ja ühe lätlase. Samal ajal ihkavad profileeri tõusta mitmed Prantsusmaal amatöörileiba maitsvad Eesti ratturid. Miks langetasite sellise valiku?
Itaalia ja Hispaania on rattamaailma nabad. Eesti noored saavad itaallastelt kindlasti midagi kasulikku kõrva taha panna. Pealegi on mul ka üks treener Itaaliast. Lätlane Viesturs Luksevics on eelnevatel aastatel näidanud häid tulemusi. Eri rahvusest sportlased täiendavad üksteist.
Palju te meeskonnas toimuvaga kursis olete ja tegevust kontrollite, sest viibite peamiselt ju Eestis?
Mul on hea ülevaade. Käin Itaalias neli-viis korda aastas. Igapäevaselt olen ühenduses telefonitsi ja meilitsi. Mõtlen meeskonnale 24 tundi ööpäevas.
Gabriel Leppik kirjutab oma blogis, et tänavu pole meeskonnas sellist näljutamist nagu eelmisel aastal. Kui rangelt on Kalev Chocolate Teamis ratturite toitumine paika pandud?
Menüü on välja töötanud Itaalia treener ja selle on heaks kiitnud mitmed Eesti toitumisspetsialistid. Toitume mitmekesiselt ega söö kolm korda päevas makarone. Valgud ja süsivesikud peavad olema tasakaalus. Kui kellelgi kõht tühjaks jääb, võib ta juurde võtta, kuid kaalu ja rasvaprotsenti tuleb rangelt jälgida.
Noorratturitel pole tihtipeale aimu, mida ja kui palju süüa. Ratturid hoiavad šokolaadist eemale, kuid treenerid mugivad see-eest topelt.
Kuuldavasti survestavad Itaalia Pro Continentali tiimid võistluste korraldajaid, et nood nõuaksid 3. divisjoni meeskondadelt bioloogilisi passe.
Rattamaailmas käib pidev kahtlustamine, kuid see reeglimuudatus hävitaks noorte rattaspordi, sest Continentali klubid on tulevikutegijatele hea hüppelaud.
Iga ratturi bioloogiline pass maksab 7000 eurot (110 000 krooni), lisaks peab meeskond UCI valitud laboris kinni maksma neli vereproovi aastas. Bioloogiline pass röövib palju raha.
Kuidas Kalev Chocolate Team oma ratturite «puhtust» kontrollib?
Minu noored pole sellisel tasemel, et dopingut proovida. Oleme kogu aeg ninapidi koos ja valemängur tuleks kohe välja. Lisaks pole meie palgad nii kõrged, et poisid dopingut osta jaksaksid.