Postitus
Kisub ikka metsa…
ei-ei, ärge saage valesti aru, mitte minul ei vea viltu, vaid keerasin ratta lenksu metsa poole ja… nautisin seda. Vabatahtlikkuse alusel ma just baigi selga ei istunud, pigem tingis seda maanteeratta sadulaklambri purunemine. Otsisin oma vana, mind juba igas mõttes hästi teeninud baigi välja, lõin kummid tossu täis, sorts õli ketile ja kobisin sadulasse. Laskmata ennast amordi vahelt nirisevast sokolaadikarva õlist häirida asusin trenni kallale. Esimesed sõidukorrad taasavastasin varemalt talviti trennis sõidetud kruusateid ja nende ääres elavaid koeri, kes, tuleb tunnistada, on väledamad kui varem. Või on viga minus? Nädalataguse soojalaine ajal oli baigiga küll hea, kuid tõeliselt lõbusaks läks asi vihmas ja mudas. Kõrvuni sopasena ja lompide vahel laveerides tunned, kuidas kehas ringi sebivad endorfiinid panevad unustama ebamugava asendi ratta seljas ja kasvõi khm-khm põlvevalu. Ütlen seda rohkem nii hüpoteetiliselt, sest praegu sõites eriti mingit valu pole, tundlik vaid. Täna täitsin oma kodanikukohust, sporti ei teinud -külmaga olen mingi viiruse külge haakinud ja üldine olemine tõbine.
7.juuni sissekanne
Mõtted: Ei tea öelda, mida mõtleb Ag2r boss, Jaan Kirsipuu “ristiisa” Vincent Lavenue, kuid kui ta jätab sügisel Tanel Kangerti lepinguta, lõikab prantslane kõvasti näppu. Pärast mullust Šveitsi velotuuri 14.kohta ja Eesti meistritiitlit eraldistardis pole Kangertil suurt midagi küll ette näidata, aga …
Arvestades klubi seisu, kui hooaja esimene pool on sõidetud ja taskus vaid üks võit, peaks pigem lepinguta jätma mehi, kes terved ja sõidavad. Mitte neid, kes olude sunnil end ravivad, kelle palga eeldatavalt maksab kindlustuskompanii (Ag2r kurat ongi kindlustusfirma, seega ikkagi ise maksavad, aga tühja sellest). Kangert ja lisaks ka Rene Mandri võivad järgmisel aastal olla just need päästerõngad, mis laeval nina vee peal hoiavad. Kuigi jah, pärast poolikuid aastaid jääb põhi lahjaks ja tagasitulek võtab kauem aega.
Selge, et 22-aastane rattur, kes on hädas põlvedega, kuulub riskigruppi, aga mäng väärib küünlaid. Venelane Mentšov võitis jungade Rahutuuri 1995 ja tänavu esmakordselt Giro d´Italia, Kangert võitis Rahutuuri 2005 ja Giro võiks siis tulla 2019. Anna kannatust, 10-aastat veel! Ega muidugi kõik võidagi, garantiid pole. Aga eeldused ju on, ka see maksab midagi.
Kangerti puhul tuleb kindlasti arvestada lisafaktoriga, kelleks on Rein Taaramäe. Tanel teab, et ta pole heal päeval Reinust kehvem ja nähes, mida Rein suurtel velotuuridel juba teeb, siis isu (trenniisu) ja motivatsiooni üle muretseda pole vaja. Kangertil olla põlvedega umbes sama probleem nagu Veerpalul, kelle “rahvusliku” põlve ravi kestis pea 2 hooaega. Aga Veerpalu tuli tagasi (38-aastasena!) ja on nüüd kahekordne maailmameister. Miks ei peaks tagasi tulema silmini motiveeritud 23-aastane rattatalent? Kui blogi uskuda, siis vähemalt mees ise usub ja see on kõige tähtsam. Ülejäänud võivad arvata mida iganes, ka Ag2r bossid.