Kurat, hakka või uskuma, et kõik on võimalik.

Et suuri velotuure on võimalik võita puhta poisina, läbi tegemata “tervist turgutavaid kuure” Hispaanias, Itaalias või kus iganes mujal. Rein Taaramäe poodiumikoht Romandia velotuuril paneb niimoodi mõtlema. Ehkki jah kolm nädalat rattasadulas on midagi muud kui 6 päeva “sünnitamist”.

Kuni kümnepäevaseid velotuure võib spetsialistide hinnagul, piltlikult öeldes, vee ja leiva peal edukalt lammutada. Edasi läheb asi kahtlaseks. Romandia ja Baski tuuride põhjal Vaderit (Taaramäed) tulevaseks Giro, France või Vuelta esikolmiku meheks pidada pole alust. Nädalasel ja kolme nädalasel tuuril on vaks vahet. Tüüp on maru andekas, pole kahtlustki. Samas ei midagi ennenägematut ka Eestimaa pinnal. Aavo Pikkuus oli samas vanuses ehk 22-selt juba olümpiavõitja, Riho Suun Rahutuuril etapivõitja. Kusjuures nii Pikkuus kui Suun omasid juba koduses kollektsioonis ka Rahutuuri liidrisärki.

Taaramäel on minna, aga kui kõik klapib, siis … on kõhnuke mägede-mees varsti võib-olla et elu tähtsaima valiku ees. Pole kaugel päevad kui “kõrsikule” hakatakse kõrva ajama mesijuttu. Meil on meditsiiniline pakett täiuslik, tule meile, kasvatame sind suurtuuride võitjaks. Leedulane Rumsas jõudis Tour de France´l poodiumile ja uskuge, Taaramäe on Rumsasest talendikam. Nagu hiljem välja tuli oli Rumsas valemängur, aga on ju alati võimalus, et vale ei tulegi välja. Touri poodiumil ja kogu moos. Venelastel on tabav ütlus – ne poiman, ne vor. Sama valemiga on ju võidetud ja kardetavasti palju kordi. Bjarne Riis tunnistas omad patud alles hiljuti üles.

Aga äkki on Taaramäes peidus selline “loom”, mis lubab võidelda kolm nädalat? Kui seda juttu räägiks keegi Contadori või Valverde kohta, oleksin äärmiselt pessimistlik. Esimene mõte oleks, et ärge ajage paska. Taaramäe sõit paneb aga mõtlema. Tõesti on maru inimlik kõiki lüüa ühe vitsaga. Kui keegi on kõva, ju ta siis midagi paneb. Ei pruugi olla, tuleb välja. Taaramäe ei pane praegu raudselt. Eestlased ei panegi, kui siis ainult Karla.